Pindi: kinnisvaraturul hakkas raha liikuma 

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et II kvartalis on raha kinnisvaraturul taas liikuma hakanud ning see kajastub ka majandustulemustes.

Olulisteks märksõnadeks olid II kvartalis Soomani sõnul tehinguaktiivsuse stabiilsus, nõudluse kasv, teatava defitsiidi tekkimine osade kinnisvarasegmentide puhul ning uudised uutest arendusprojektidest.

"Lisaks hoidis optimismi üleval euro-ootus, mis üleeile lõplikult realiseerus. Oluline on tööpuuduse stabiilne langus ning kommertspankade üha aktiivsem laenumüük, mis ei lase turul uuesti varjusurma langeda," rääkis Sooman.

"Firma jaoks oli olulisim tõdemus, et turul on hakanud taas raha liikuma ning see kajastub ka ettevõtte majandustulemustes," lisas ta.

Realia Groupi (Pindi Kinnisvara ja ERI Kinnisvara) II kvartali käivetega jäi ettevõte rahule. Võrreldes I kvartaliga oli kasv üle 25% ning kõik kuud olid korralikus kasumis, kinnitas Sooman.

Uus Maa: Õismäel tehingute arv tõuseb  

Uus Maa atesteeritud konsultandi Olga Fjodorova sõnul on Õismäe korterite turul märgata tänavu tehingute arvu tõusu.

“Hinnad on stabiliseerunud. Müüki saabub reaalse hinnaga kortereid,” osutas ta. Fjodorova tõi välja, et on hulk kliente, kes soovivad korteri soetada just Õismäele ning mitte näiteks Mustamäele, kus on hinnad samas suurusjärgus. Need kes on harjunud elama Õismäel, reeglina mujale minna ei taha,” osutas ta ning tõi ühe põhjusena välja perekondlikud sidemed. Aasta teiseks pooleks ta piirkonnas kardinaalseid muutusi ei prognoosinud. Keskmiselt maksab 1-toaline korter Õismäel 450 000-550 000 krooni, 2-toaline 550 000-650 000 krooni ja 3-toaline 750–850 000 krooni.

 Allikas: Ehitusuudised.ee

Tallinna ja Tartu üürihinnad püsivad stabiilsed  

Juuli algul soovisid korterite üürileandjad Tartus saada ruutmeetri eest keskmiselt 81 krooni, Tallinnas aga 80 krooni. Seega on üürikorterite keskmine pakkumishind Tartus õige pisut kõrgem kui pealinnas.

Ühetoaliste korterite eest küsiti Tartus keskmiselt 93 krooni, kahetoaliste eest 79 ja kolme ning enama toaga korteri eest 75 krooni ruutmeetrist.

Tallinnas küsiti ühetoaliste korterite eest keskmiselt 89 krooni, kahetoaliste eest 79 ja kolme ning enama toaga korteri eest 76 krooni ruutmeetrist.

Tartus oli 8. juuli seisuga 380 üürikorterite pakkumist.
Tallinnas pakuti samal ajal üürile ligi 2000 korterit, mida on ca 300 võrra vähem, kui aasta esimestel kuudel.

 Allikas: Spot.City24.ee

Kinnisvaratehingute arv kasvas 25%  

Eesti kinnisvaraturg tegi teises kvartalis läbi suurima tõusu alates 2006. aastast, kuna euroalaga liitumine sai heakskiidu ja majandusväljavaated on paranenud, kirjutab Bloomberg.

Kinnisvara ja maamüügitehingute arv kasvas aastases võrdluses 25% (8108 tehingut), mis on suurim kasv alates 2006. aasta esimesest kvartalist. Tehingute väärtus kasvas 12 protsenti – 372 miljoni kroonini.

Buumijärgne kinnisvaraturu kokkukukkumine 2008. aastal langetas eluasemehinnad poole väiksemaks ja kahandas ärikinnisvarasse tehtud investeeringute suurust 2009. aastal 97%.

Balti riigid on taastumas sügavast majanduslangusest tänu suurenenud ekspordi nõudlusele. Eesti majandus pöördus rahandusministeeriumi ja keskpanga hinnangul tõenäoliselt tõusule eelmise aasta viimases kvartalis.

Olukorra paranemine kinnisvaraturul kahandab pankade laenukahjusid ning keskpanga sõnul võib Eesti pangandussektor käesoleval aastal kasumlikuks pöörata.

Eesti eurole ülemineku kiitis Euroopa Komisjon heaks 12. mail ning EL rahandusministri ametlik otsus  peaks tulema 13. juulil. Eestist saab 17. euroalaga liituja, Ida-Euroopa riikidest Sloveenia ja Slovakkia kõrval kolmas.

EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas ütles möödunud kuul, et euro tulek ei too kaasa kinnisvararallit, kuna erasektoril on kaelas suured laenud, pangad on uute laenude andmisel ettevaatlikud ja tööturul olukord kehv.

Allikas: Ehitusuudised.ee

Keskpank: mais kodulaenu turg veidi elavdus

Eesti Panga teatel muutus eluasemelaenude turg mais veidi aktiivsemaks.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul kahanes eraisikutele ja ettevõtetele antud laenude ja liisingute maht selle aasta mais eelmiste kuudega võrreldes kõige vähem - 0,2 protsenti ehk 600 miljoni krooni võrra.

Mai lõpus oli laenu- ja liisinguportfelli maht 245 miljardit krooni, mis on 6,6 protsenti väiksem kui aasta tagasi ning võrdväärne 2007. aasta lõpu tasemega.

Kuigi mais väljastati rohkem laene kui eelnevatel kuudel, pole laenuaktiivsus siiski veel oluliselt tõusnud. Ettevõtetele väljastati kokku üle 3,3 miljardi krooni laene ja liisinguid. Väljastatud eluasemelaenude maht oli samuti mais selle aasta suurim, ulatudes 578 miljoni kroonini ning ületades tänavu esimest korda aastataguseid näitajaid.

Üle mitme kuu halvenes mais laenuportfelli kvaliteet, kui üle 60 päeva viivises olnud laenude maht kasvas 821 miljoni krooni võrra ning nende osakaal laenuportfellis tõusis 7 protsendini. Portfelli kvaliteet halvenes ettevõtete, peamiselt kommertskinnisvara sektori laenude tõttu.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud eluasemelaenude maht aga kahanes 77 miljoni krooni võrra, moodustades 4,5 protsenti kõikidest eluasemelaenudest.

Allikas: ERR

Maa-amet pani üle Eesti müüki 278 kinnistut

Maa-amet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele 278 Eesti eri paigus asuvat kinnistut.

Müügis olevatest kinnistutest 263 asuvad Harju maakonnas, neist 32 Tallinnas. 14 kinnistut asuvad Rapla ja üks kinnistu Järva maakonnas.

Tallinnas müügis olevatest kinnistutest kalleim on Neeme tänav 36 asuv 4,3 hektari suurune kinnistu. Kinnistul puudub sihtotstarve ning selle alghind on 10,8 miljonit krooni.

Kinnistute enampakkumine toimub 14. ja 16. juunil.

Allikas: City24

Tallinna üüriturg ülepakkumises

Uus Maa atesteeritud konsultant Kristina Sõmerik ütles, et  hetkel ületab Tallinna üüriturul  pakkumine nõudlust.

"Hinnad on stabiilsed olnud viimased kuus kuud," märkis ta ning prognoosis samasugust jätku järgnevaks pooleks aastaks. "Peale euro tulekut olukord kindlasti muutub, kuid hetkel on keeruline prognoosida, kui palju," osutas ta.

Sõmerik tõdes siiski, et Eesti üüriturg liigub kasvavas joones ja on tugevnemas.

Hiljuti teatas Forenomi, et neil on  plaan võtta 2010. aasta lõpuks üürile 100 edasiüürimiseks sobivat korterit. Kuidas hinnata nende konkurentsivõimet? Sõmerik vastas, et konkurents on sel firmal olemas ning võimalik, et esimene aasta võib nende kui uustulnuka jaoks tulla keeruline.

Ta lisas, et ei näe suurt potentsiaali kinnsvaraarendajate ja Forenomi või sarnaste ettevõtete koostöös kinnisvaraturul, kuna arendajate eesmärk on  müüa. "Üürimajade turg on Eestis väike, ehkki olemas," märkis ta.

Allikas: Ehitusuudised.ee